kas saan oma tarnijalt nõuda konfidentsiaalsusleping digitaalse tootjapäsi andmete kohta

Jah, see on võimalik ja see on levinud praktika

Salajassepidamiskinnitus — sageli NDA-ks nimetatav — saab ilma probleemideta nõuda tarnijalt, kes esitab andmeid digitaalsele tootepassiile. ESPR (määrus (EL) 2024/1781) kohustab tarnijaid ja teisi tarneahela osalejaid teatavaid andmeid edastama, kuid määrus ei ütle midagi nende lepete vormist. Salajassepidamiskinnitus on selle täiendus, mitte asendus: andmed peavad igal juhul edastatud olema ja kinnitus reguleerib ainult seda, mis nende andmetega pärast passi väljaspool juhtub.

Tundlike tooteandmete jaoks, mitte passiandmete endi jaoks

Siin oluline vahe: andmed, mis passiisse jõuavad, on definitsiooni järgi nähtavad neile, kes passi konsulteerivad — see on lihtsalt QR-andmekandja eesmärk. Seega ei saa salajassepidamiskinnistust kasutada selleks, et vältida nõutavate passiandmete jõudmist passiisse. Milleks NDA kasulik on: alusteknilised spetsifikatsioonid, retsept, koosseisu üksikasjad või tootmisprotsessid, mille tarnija jagab, et koostada õigeid passiandmeid, kuid mis ei pea ise passiisse kuuluma. Tarnija jagab näiteks täielikku materjalide koosseisu kogusumma saavutamiseks, samas kui passiisse kuulub ainult see kogusumma. Sellise taustaandmete jaoks on salajassepidamiskinnitus normaalne ja toimiv instrument, nagu see on juba teiste tarnija teabega, mis pole passiiks ette nähtud.

Kindla kuupäeva pole, kuid hetk on kindlaks määratud: enne esimest andmete päringut

Salajassepidamiskinnistuse koostamisega seotud seaduslikku tähtaega pole — see on osapoolte vaheline tehingualane kokkulepe, mitte ESPR-i kohustus. Mis kindlasti kehtib: mida varem tehakse see kokkulepe, seda vähem arutelusid tekib momendil, kui tarnija peab andmeid tegelikult esitama. Ettevõtted, kes juba nüüd teevad ettevalmistusi tooterühmade jaoks, millele passid kehtivad, teevad hästi, kui reguleerivad salajassepidamise kokkulepet koos teiste andmete esitamise kokkulepetega, selle asemel et arutada seda eraldi teemat hiljem.

Kuidas tootja või importija seda praktikas elluviib

Esimese sammuna on mõttekas määrata täpselt, millist teavet tarnijalt küsitakse ja milline osa sellest on puhtalt passiandmete tegemiseks vajalik, ilma et see ise passiisse kuuluks — millised andmed pean oma tootetarnijalt nõudma annab selleks võimaluse. Seejärel on praktiline lahendus, et salajassepidamiskinnitus ei seisa omaette, vaid lülitatakse andmete esitamise laiemasse kokkuleppesse: kes annab mida, millises vormis ja mis sellega juhtub. Parim on see kohe korralikult sisaldada ostulepingus, et salajassepidamiskinnitus ja tarnelepingu nõue üksteist ei vastuoluta — vt kuidas ma fikseeriksin passiandmete tarnimise oma hangeldamislepingusKolmas punkt, mida silmas pidada: salajassepidamiskinnitus reguleerib teabega käitlemist, kuid ei ütle midagi selle kohta, kas esitatud andmed on õiged. See jääb eraldi tähelepanu objektiks, vt kuidas kontrollin, kas minu tarnija andmed on õigedLõpuks on mõttelik selgelt märkida kinnituses, et see ei takista passiandmete tegelikku esitamise kohustust — tarnija, kes salajassepidamise taha peitu puurib, et mitte esitada, ei muuda ESPR artikli 38 alusel tulenevat kohustust.

Õiguslik alus: ESPR artikli 38, 29 ja 10

Artikkel 38 ESPR-ist (määrus (EL) 2024/1781) kirjeldatakse nõudeid tarneahela osalejatele: nad edastavad teatud teavet, mis on vajalik digitaalse tootepassi koostamiseks. See kohustus on eraldi igasugustest konfidentsiaalsusleppestikust osapoolte vahel — määrus reguleerib, mida tuleb edastada, mitte seda, kuidas tarnija ja ostja omavahel konfidentsiaalsuse suhtes kokku lepivad. Artikkel 29 kirjeldab sarnasel viisil importijate kohustusi, mis sõltuvad samuti õigete andmete edastamisest EL-st väljapool asuvate osapoolte poolt — asjakohaselt neile, kes toodeteid ELi väljastpoolt impordivad, nagu on täpsemalt kirjeldatud artiklis mida tähendab tootepasport, kui tooin tooteid ELi väljastpoolt. Artikkel 10 ESPR-ist kirjeldatakse digitaalse tootepassi enda nõudeid, sealhulgas milliseid andmeid peab seal olema juurdepääsetav — ja see on täpselt piir, mida konfidentsiaalsusvaldkond ei saa liigutada: mis peab passis kohustuslikult olema, jääb nähtavaks, olenemata sellest, milliseid kokkuleppeid selle ümber tehtud on.

Kes seda kokkulepet kirja panna tahab, võiks luua konfidentsiaalsusdeklaratsiooni osana tarnijaga laiemast ostulepingute paketist, nii et konfidentsiaalsus ja tarnekvastus koonduksid ühte dokumenti, selle asemel et eksisteerida üksteisest eraldi.

Millel see põhineb

Määrus ise asub EUR-Lexil. Meie viitame igale väitele; te ei pea meid uskuma.

Mida te konkreetselt peate tegema

Mida teilt oodatakse

Konfidentsiaalsusdeklaratsiooni võib tarnijalt küsida, ja praktikas juhtub seda regulaarselt niipea, kui passi andmed väljuvad otse meie või teise ahela partneri platvormile. ESPR (määrus (EL) 2024/1781) reguleerib, millised andmed peavad digitaalses tootepassis olema ja kes peab neid edastama, kuid määrusest ei tulene tingimust, mis konfidentsiaalsusdeklaratsiooni kohustuslikuks või keelaturiks teeks. See on seega äriline kokkulepet teie ja teie tarnija vahel, eraldi passi kohustusest.

Andmete esitamine tarnija poolt

Artikkel 38 ESPR-ist kirjeldatakse, mida oodatakse tarneahela osalejailt tootepassi teabe kättesaadavaks tegemise osas. 10–100 töötajaga ettevõtte jaoks tähendab see praktikas, et tarnija esitab andmeid materjalide, koostise, päritolu või muude omaduste kohta, mis on passi täielikuks tegemiseks vajalikud. Need andmed võivad olla konkurentsitundlikud: retsept, konkreetne sulam, kriitiline komponendi tarnija. Konfidentsiaalsusdeklaratsiooni küsimine ei puuduta seega kohustust andmeid edastada, vaid viisi, kuidas seda tehakse.

Digitaalse tootepassi koostamine

Artikkel 10 ESPR-ist kirjeldatakse nõudeid, millele digitaalne tootepas peab vastama, sealhulgas andmete juurdepääsetavuse nõuded eri osapoolte jaoks nagu järelevalveasutused, tarbijad või ringlusetajad. See tähendab, et osa andmetest, mille tarnija esitab, muutub passi kaudu lõpuks kolmandate osapoolte jaoks nähtavaks. Ettevõttele, kes laseb passi koostada, on oluline eelnevalt tarnijaga arutada, millised andmed passi satuvad ja millised andmed on vaja ainult siseselt, et passi õigesti täita. Konfidentsiaalsusdeklaratsioon käsitleb tavaliselt teist kategooriat: alusandmeid, mis ei ilmu passis eneses, kuid mida on vaja õige koostamise saavutamiseks.

Kohustused impordi ajal

Artikkel 29 ESPR-ist kirjeldatakse importijate kohustusi, sealhulgas passi olemasolu ja õigsuse kontrollimise kohustust enne toote turuleviimist EL-i turule. Ettevõtetele, kes toodetavad või monteerivad osade abil väljastpoolt ELi, on see oluline: importijal on tavaliselt vaja rohkem andmeid välismaalt pärit tarnijailt kui ainult passis olevad andmed, et seda kontrolli teha. Kes soovib selle kohta rohkem teada saada, leiab taustat aadressilt mida tähendab produktipassi import väljastpoolt Euroopa Liitu. Ka ka selles suhtes on salastamiskokkulepe tavapärane vahend tundlike tehnilise või ärilise teabe kaitsmiseks, ilma et see takistaks andmete esitamist.

Kus praktikas valesti läheb

Tarnija keeldub andmeid esitamast, väites, et teave on konfidentsiaalne, kuigi keegi pole kunagi salastamiskokkulepit nõudnud. Siis käib jutuajamine teemal "esitada või mitte esitada", samas kui tegelik küsimus on "milliste tingimuste alusel". Vt ka, mida teha, kui tarnija andmeid ei esita.

Salastamiskokkuleppest räägitakse alles pärast ostuleppe sõlmimist, kui tarnija on juba andmeid jagatud. See on vastupidine: kokkuleppel pole enam mõju sellele, mis juba vahetati.

Ettevõte nõuab üldist salastamiskokkulepit, ilma et täpsustaks, millistest andmetest täpselt on tegemist. Tarnija allkirjastab midagi ebamäärasemalt kui vaja, või vastupidi, midagi, mis piirab tema võimalusi pasporti koostada.

Ei tehta vahet andmetel, mis esinevad paspordi ennast — ja seega on definitsiooni järgi kolmandate osapoolte poolt juurdepääsetavad — ja andmetel, mida kasutatakse ainult siseselt. Salastamiskokkuleppe, mis väidab, et "kõik andmed" on konfidentsiaalsed, on siis vastuolus sellega, mida pasport vastavalt ESPR artiklile 10 peab avalikustama.

Tarnija, kes esitab osade komponente mitmele tootegrupile korraga, kasutab kõigi andmevoogude jaoks ühte salastamiskokkuleput, kuigi tundlikkus ja asjaomased passorti nõuded võivad erineda tootegrupiti. Kes sellise tarniajaga töötab, loeb edasi artiklist tarnija, kes esitab osi erinevatele tootegrupp.

Mida te saate dokumenteerida

Salastamiskokkuleppe (NDA), mis konkreetselt nimetab, millised andmekategooriad on salastamise all, ja millised andmed on ette nähtud pasporti ilmumiseks ja seega ei ole konfidentsiaalsed.
Tingimus ostuleppel passorti andmete esitamise kohta, sealhulgas viide salastamiskokkuleppele eraldi dokumendina. Välja töötatud näide asub artiklis lepingud paspoordandmete tarnimise kohta ostulepingus.
Andmetest, mida tarnijalt täpselt vaja on, tehtud ülevaade, nii et salastamiskokkuleppel poleks laiem ulatus kui vaja. Vt millised andmed tarnijalt nõutakse.
Kokkulepe selle kohta, mis juhtub salastamiskokkuleppega, kui tarniaja vahetamine toimub, nii et vanad kokkulepped ei jätkuks viisil, mis enam ei sobi uuele olukorrale. Oluline artiklis tarnija vahetamisel kasutamise ajal.
Protseduur esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks enne, kui need pasporti jõuavad, nii et salastamiskokkuleppel pole takistust korrale heitmisele. Rohkem infot artiklis andmete õigsuse kontrollimine.
Mitme tarnija kasutamisel sama osa jaoks: kokkulepe iga tarnija kohta eraldi, mitte üks dokument, mida kõigile samadel alustel rakendatakse. Taust selle kohta asub artiklis mitme tarnija jaoks sama osa jaoks.

See ei ole juriidiline nõuanne. See leht annab üldist teavet regulatsioonist, millele see platvorm tugineb. Me ei teadnud teie olukorrast. Kui teil on kahtlusi oma juhtumi suhtes, konsulteerige juristiga või pädevate järelevalveasutusega.

Koostatud tehisintellekti abil ülaltoodud allikate alusel, kontrollitud inimese poolt 2026-09-05. Kas midagi pole õige? Andke teada — parandused saavad eesõiguse.